Ri’ong Kilo: Pande Nggalas Nawa Ngalis Nai Weki Serani

Ri'ong Kilo: Pande Nggalas Nawa Ngalis Nai Weki Serani
Ole… emong kapu agu pus ase ka'e sot nanang senget tombod Suster. Kali ngong pus bana suster. Wajol sala nuk le Kraeng Kepala. (Getty Images)

Nuk agu tenang kole Sr. Robertilde agu Tuang Waser. Neho weta-naras. Laseng la’at taud.

Bo bo tu’ung weta-nara iset cua, ai anak de ema ata nggeluk Arnoldus Yansen, ata dedek tarekat SSpS agu SVD.

Sr. Robertilde, ngasang koen Sr. Rober, toe hema bon lete leso, wewa agu bantang sangged lawa paka nanang KBA, tombo lewen ga, “keluarga berencana alamiah”.

Cai kamping nai agu cumang keta betuan one tuka de Tuang Waser wewa kreba de Sr. Rober hitu.

Tegi le Tuang Waser kamping Suster, kut titong pande tingo koes liha sangged weki serani one Paroki Wangkung. Dasor le titong de Suster, ise kole tiba KBA hitu.

Betuan ga kut pande inos ri’ong kilo, pande nggalas nawa kawe hang, ngalis nai kaing dani.

Ai eme geal weki, toe manga rundeng le ponteng, ceci le beti. Hitu de ngasangn lata tu’a danong ga, geal neho sesap, lenteng neho wako mose. Wiga toe ngonde holes te mo’eng mose, toe mejeng hese te pande bece.

Pecing keta hitu le Sr. Rober agu Tuang Waser. Itu tara donde keta Tuang Waser tegi campe de Sr. Rober kut toing agu titong weki serani one Paroki Wangkung, paroki ata pepak agu jer le Tuang Waser.

Senget agu toe lewang lise wewad pemerenta, paka eng KB. Maik ata ita disen, ata kopn te tombo olo-olo, KBA. Toe KBB, ngasang lewen “keluarga berencana buatan”.

Ita disen, lorong agu itad sangged Adak Gereja Katolik, KBB hitu, manga de ata pande welet ise ende laing, agu woreng mose data koe.

Itu tara nggo’on bantang dise ga, o… sangged PUS, tombo lewen ga “pasangan usia subur”, ngong wina-rona ata wing kid, paka neka lewang wewa de pemerenta ai kut pande geal de dise.

Maik sangges meud PUS paka nanang KBA. Ai hitu ata kopn lorong wewad diset pepak laing one Gereja dite.

Tombo le Tuang Waser, KBA hitu toe kut benangt beka. Delek kali eme beka meu. Nahe le hitu koe, manga ro’eng de meu ata nganceng ciri tuang pastor ko suster. Ai eme sua kanang mantar, cewen keta eme ca kanang, toe de sendo le meu mantar situ kut ciri tuang pastor ko suster.

Remo, wewa dise neteng bendar hitu, do ata lorongn.

Manga ca tombo ata denge daku. Cako reke Sr. Rober agu Kraeng Kepala one mai ca beo. Remo tadang mai one mai  Cancar, pate ka’eng de Suster, beo hitu.

“Wulang musi aku ngo one beo dite Kraeng Kepala,” nggitu reweng de Suter, “Tegi daku ite wero one beo, wewa one desa dite. Neki taungs weki agu manga taung ranga sangged PUS du hitu.”

“Io…, Suster. Delek eme nggitu Suster.” Nggitu inggos wale io de Kraeng Kepala.

Poli hitu ga, itu kali tesi di’a Kraeng Kepala ga. Kut kole gi.

Cai one salang, nuk keta kin le Kraeng Kepala pede de Suster. Maik rei wa nain, kut co’on kali Suster tara jera neki weki agu manga rangad taung pus ga?

Simpung keta aku, am toe danga dod pus one desa daku. Ata ita dakud kali am lima mbaru koes ata manga pusd.

Kong, lelo kaut du hitun ce pisa. Ai ho’od manten laku manga nempung, ba taungs pus. Asa nggo’o kali manga ba rewosn Suster du hitu cepisa latangt pus situ. Asa pus situ kole ata pande beka beti do.

Poli taungs wero neteng beo agu wewa neteng bendar le Kraeng Kepala ga. Tombo neho pede de Suster.

Rapak du leso remong, rapak tanggal ata poli bantang ga. Neho baon Kraeng Kepala ga. Gula ucap keta hia cain bao. Nggitu kole sangged adak do one desa hitu.

Cai cuku cais weki situ. Lanar ketas lawa one lutur mese de desa hitu ga.

Maik du hitu cewe do ata tu’as ata maid. Mai agu empo koed. Cekoe kanangs ata uwa. Jengkek ketas selekd. Bolek loke baca tara. Ai nanang cumang agu lelo suster. Neho nia keta taran suster bakok hitu.

Sangged ro’eng kapu pus. Manga ata kapu gici ca. Manga kole ata kapu sua ko telu.

Rame o… niat ngaok de lawa situ, tambang kole senget runing de pus.

Remon di wa po cai Suster. Ita le Suster tadang main, penong lawa. Nisang naid Suster. Imus.

Cai one natas bate neki weki. Ngadak taungs lawa nanang porong cai de Suster. Ita lise oto de Suster, saki taungy. Wajol lage wae, limbang pitak, salang da’at.

Du wa’u one mai oton Suster, itas liha, do ketas pus ata kapud ro’eng koe situ.

Rei wa nain Suster, co’o peng tara ba do’eng agu pus dise so’o. Maik toe pa’u pe’ang.

Lonto madis keta Suster one krosi. Itu kali mai cau lime Kraeng Kepala agu sangged adak one desa hitu. Poli hitu len reis.

Toe beheng wa ga, inung kopi. Cait masa lako tadang Suster. Toe hemong pa’u tuak curu agu manuk kapu.

Woko poli taung situ ga. Itu kali hese Kraeng Kepala bolo mai Suster agu sangged ase ka’en one mai desa hitu. Baro agu wali kamping Suster.

Toe lewe koen tombo de Kraeng Kepala, am ne ngoo taen, “Tabe Suster. Senang keta nai dami ai cai Tite ga. Am kamer Tite ai lako salang tadang, limbang pitak, lage wae. Neka rabo Ite Suster.”

“Polis laku taed ase ka’e, bantang sangged lawa lorong bantang dite du wulang pat eta Cancar.”

“Ho’os manga one natas ise ga. Kut senget reweng dite. Maik do do rabo Dite, ho’o kanangs pus ata mangad one mbaru dise.” Nggitu cemoln reweng di Kraeng Kepala.

Bo sangged ro’eng ata neki weki manga ranga nitu mentuk ketas. Maik co’o keta pus, runing kid. Meooooooong ….

Itu kali hese Suster ga. Pu’ung tombon. Am nggo’o rimbang liha reweng de Kepala, “Kraeng Kepala, delek woko do weki ata mai leso ho’o. Maik ca koe rei daku. Kut co’o tara jera ba agu pus lite ase ka’e so’o?”

Mai waled Kepala, “Ai lorong pede Ditep ta Suster. Idep kin laku one nai. Tae Dite du hitu ga kumpul taungs pus ata manga one desa dite.”

Imus kaut Suster denge wale de Kraeng Kepala. Poli hitu ga, mai tae de Suster, “Neka rabo Ite Kraeng Kepala. Akun ata salan. Nuk daku pecing Lite betuan caro PUS daku. PUS hitu ngong pasangan usia subur. Ngong sangged ase kae dite ata uwa, sot poli ka’eng kilot ga. Ise sot wing kid. Toe pus ngong meong sot kapud ro’eng so’o.” Hehehehe…

Imus ritak canggu kerok sa’i Kraeng Kepala canggu taen, “Oleee… Suster neka rabo Ite. Nggitu kole ase ka’en, neka rabo. Aku kole du hitu toe rei dungka suster, co’o tara jera ba agu pus. Bo kaut rei wa nai rug.”

Tawa teungs sangged weki nitu. Mai wantil de Suster, “Kong ga, neho tae daku bo, aku ata salan ai toe tombo ruda laku ngong apa betuan PUS hitu. Ata mesen ga manga kid ata mai ce’e kantor desa leso ho’o. Maram toe do koed.”

Poli hitu ga jera kole taungs ro’eng situt kapu pus, ai boto ngaok reme tombo Suster. Itu kali kole taungs ro’eng koe situ. Kapu ba kole mbaru taungs pusd.

Og de pu’ung tombon Suster. Tombo KBA kamping sangged weki ata manga ranga nitu.

 

Baca juga artikel terkait TOMBO-TOMBO atau tulisan menarik Maksi Mbangur lainnya.
EDITOR: Redaksi Krebadia.com


tombo-tomboMaksimus Mbangur, S.Pd adalah seorang katekis. Pemerhati adat dan budaya Manggarai. Berpengalaman luas dalam bidang pendidikan, terutama dalam pengurusan sekolah menengah di wilayah Keuskupan Ruteng.